Nii palju kui see ka ei tundu, ei saa protsessor tegelikult kõvakettaga otse suhelda. See kehtib kõvaketaste ja SSD-de puhul. See kehtis ka diskettide puhul, enne kui need vananesid. Tegelikult on kõvaketta ja protsessori vahel kaks erinevat tõlkekihti. Emaplaadil on hostkontrolleri adapterite komplekt.
Need dekodeerivad oma vastavatelt andmeedastussiinidelt pärinevad signaalid CPU-le arusaadavasse vormingusse. Hostikontrolleri adapterid kodeerivad ka kõvaketta jaoks protsessori juhiseid. Teisel pool on teil kõvaketta kontroller, mis kodeerib kõvakettalt vastava siini kaudu edastatavad andmed ja dekodeerib siini andmed kõvakettale arusaadavaks.
Mida teeb kõvakettakontroller?
Ajalooliselt olid kõvakettakontrollerid laienduskaartide kujul, mis tuli ühendada emaplaadiga. Kõvaketas ise tuleks siis ühendada pigem laienduskaardiga kui emaplaadi pistikuga. Tänapäevastel draividel on aga kõvaketta kontroller täielikult draivi korpusesse integreeritud. Seda võib sageli näha kõvaketta all oleva trükkplaadina.
Kõvaketta kontrolleri funktsionaalsus jääb samaks. See on ette nähtud ketta toimingute haldamiseks ja võib rakendada salvestusalgoritme. Näiteks varasemates seadmetes võisid piiratud tööpikkusega algoritmid, nagu Prism-salvestusalgoritm, kahekordistada salvestustihedust, tihendades andmeid nii, nagu need kirjutati.
Kõvaketta puhul teisendab kõvaketta kontroller lugemispea poolt loetud ja kirjutuspea poolt kirjutatud signaalid. Sama juhtub ka disketiga, kuigi neil on eraldi disketikontrollerid. SSD-de puhul kontrollib kõvaketta kontroller ka tegeliku välkmälu juurdepääsu ajastust, mis on olemuselt mittemehaaniline ja mida tuleb kellaga sünkroonida.
Kõvakettakontrolleri andmed edastatakse seejärel perifeerse siini kaudu hostkontrolleri adapterisse. Seejärel teisendab hostikontrolleri adapter signaali vormingusse, mida kasutab emaplaadi siin, et protsessor saaks selle dekodeerida ja tulemuse mällu lugeda.
Mõnel arvutil võib kõvakettakontrolleri ja hostikontrolleri adapteri vahel olla teine kontroller. Neid nimetatakse tavaliselt RAID-kaartideks või kettamassiivi kontrolleriteks. Need võimaldavad moodustada riistvaralise RAID-massiivi. Mõnel juhul võib RAID-kontroller olla integreeritud hostkontrolleri adapterisse.
Järeldus
Kõvaketta kontroller võimaldab kõvaketastel suhelda vastava sidesiini, st SATA kaudu. Emaplaat teisendab need signaalid CPU-le arusaadavasse vormingusse. Ajalooliselt kasutati kõvaketta kontrollereid laienduskaartidena, millega ühendati kõvakettad.
Kaasaegsetes seadmetes on aga kõvakettakontrollerid integreeritud tegelikule kõvakettale, vähendades ruumi ja keerukust ning vähendades vajalike laienduskaartide arvu. Millised on teie mõtted sellel teemal? Jagage oma mõtteid allolevates kommentaarides.