SDRAM või Sünkroonne dünaamiline muutmälu on tüüp DRAM mälu. SDRAM on kiirem kui tavaline DRAM ja see on tavaliselt arvutites leiduv RAM-i tüüp. Esmakordselt tutvustati umbes 1996. aastal. Kulus vaid neli aastat, enne kui see täielikult kinni haaras ja hakkas kiiresti asendama standardset DRAM-i arvutite põhimäluna. Nagu DRAM, on ka SDRAM muutlik mälutüüp. Kui selle toide katkeb, lähevad andmed kaotsi.
Kõigist erinevat tüüpi RAM-idest on SDRAM kõige levinum, kuigi mitte ainus tänapäeval kasutatav tüüp. Kuna algne SDRAM-standard tagas erinevate RAM-i tüüpide ja süsteemide koostoimivuse, on välja antud uuemad versioonid. DDR-i algversioon kahekordistas "tavalise" SDRAM-i salvestusvõimalust – sellest ajast alates on meil olnud DDR2, 3, 4 ja uusim DDR5.
Milleks seda kasutatakse?
SDRAM on arvutimälu turu nurka surunud. Sellel on palju eeliseid, mis muudavad selle ideaalseks arvuti RAM-i jaoks – odav, lihtne, kiire ja suhteliselt lihtne toota. DDR versioonid lisaks kahekordistavad kasutatava SDRAM-i mälumahtu.
Teisest küljest on mainimist väärt vaid mõned asjad – suhteliselt suur võimsus on peamine. On ka kiiremaid RAM-i versioone, näiteks SRAM. Sellel on ka DRAM-i omadus, mis nõuab sellesse salvestatud andmete regulaarset värskendamist.
Kus seda kasutatakse?
Nagu mainitud, on SDRAM-i peamine kasutusala arvutite RAM-is. Kuna see on sünkroonne, sünkroonib see protsessori kellaga ja juhib seega juhiseid võimalikult tõhusalt. Arvuti protsessori kellaga sünkroonimisel võib RAM töötada keerulisema mustriga kui DRAM.
Järeldus
SDRAM tähistab Sünkroonne dünaamiline muutmälu, DRAM-i alamhulk. Sarnaselt muud tüüpi RAM-iga on SDRAM muutlik salvestusruum, mis tähendab, et toite kaotamisel kaotab see kõik andmed, mida ta hoiab. Sõna Synchronous näitab, et SDRAM sünkroniseerub kellaga, et tagada usaldusväärne ja prognoositav jõudlus. SDRAM-i alamhulka kasutatakse praegu süsteemi RAM-ina. Ärge unustage oma arvamust allolevates kommentaarides jagada.