TAR-failid on omamoodi lindiarhiiv, mida sageli nimetatakse tarballiks. Need failid kasutavad konsolideeritud Unixi arhiivi vormingut ja sisaldavad seega mitut faili ühes ühes. TAR-failid salvestavad andmeid, kuid ei tihenda neid automaatselt – failitüüp on ideaalne failide arhiveerimiseks või Interneti kaudu saatmiseks.
See formaat on eriti levinud Linuxi ja Unixi süsteemides. Pärast kokkupanemist tihendatakse TAR-failid sageli – kui see on tehtud, teisendatakse need TGZ-failideks.
Kuidas saate TAR-faile avada?
Arvestades, et tegemist on arhiivifailidega, tuleb TAR-failid enne nende tegeliku sisu vaatamist avada. See nõuab tõmbluku tööriista kasutamist. Pärast seda saab kasutada kõike, mis on arhiivis. TAR-failide avamiseks töötavad nii töölaua- kui ka brauseripõhised tööriistad.
Unixi keskkonnas on võimalik TAR-faile otse avada käsuviiba ja käsu "tar -xvf file.tar" abil.
Millised programmid töötavad TAR-failidega?
TAR-failidega töötavad kõik levinud pakkimis- ja lahtipakkimistööriistad – näiteks 7-Zip, PeaZip, WOBXIP ja palju muud. Arvestades, et TAR on suhteliselt levinud arhiiv, on nii tasuta kui ka tasuliste tööriistadega lihtne neid avada.