Selles artiklis vaatleme, kuidas Google Chrome tappis Internet Exploreri, mis tähistab brauserisõja ajaloo üht suurimat ärritust.
Veidi enam kui 13 aastaga on Google'i Chrome'i brauser tõusnud uuest projektist tänaseks tuntud hiigelsuureks. Täna Chrome on vaieldamatult kõige populaarsem brauser maailmas nii lauaarvutis kui ka mobiilis. Võib isegi öelda, et Chrome tappis Internet Exploreri. Niisiis, kuidas Google selle uskumatu saavutuse nii lühikese ajaga korda sai?
Enamasti tegid nad seda nullist alustades. Microsoft koos Mozilla ja teistega jätkasid oma brauserite ehitamist pärandkoodile. Google kasutas Chrome'i loomiseks mõnda olemasolevat tööriista, kuid enamasti oli nende lähenemine brauserile täiesti uus.
Kui Google sündmuskohale tuli, polnud Microsoft tegelikult brauseri kasutuskogemuse taasleiutamise peale palju mõelnud. Tegelikult töötas Internet Explorer 2008. aastal samamoodi nagu 1998. aastal. Google kavatses seda kõike muuta. Alguses kavatses Chrome olla terve platvorm veebi uurimiseks uuel viisil, mitte ainult brauser. Need püüdlused ajendasid Google'it mitmel olulisel viisil uuendusi tegema, saavutades lõpuks 2012. aastal suurima brauseri turuosa.
Selles artiklis vaatleme, kuidas Google aastatel 2008–2012 Chrome'i tippu tõstis. Aidanud kaasa kolm peamist tegurit – Chromiumi avatud lähtekoodiga olemus, laiendustega veebisirvimise revolutsiooniline muutmine ning Androidi ja Chromebookide kasv. See artikkel alustab meie veebibrauserite ajalugu käsitlevat sarja, millega tähistame 27. septembril 2021 Google'i 23. sünnipäeva.
2008: käivitatakse beetaversioonis
Google käivitas Chrome'i brauseri beetaversiooni 2. septembril 2008. See oli tehnika vallas väga huvitav aeg. Nutitelefonid olid 2008. aastal üsna uued ja rakendused ei olnud tegelikult suuremad. Juba tulevikku vaadates arendas Google Chrome'i lisaks HTML-i paigutusmootorile WebKit, mis toetaks veebirakendusi, nagu nende populaarne Mapsi teenus. Beetaversiooni käivitamise ajal Google tegi koomiksi selgitada, miks nad lõid olemasolevate alternatiivide meres uue brauseri.
Koomiks ise on üsna pikk, 39 lehekülge, kuid esimene lehekülg annab Google'i filosoofiast üsna hea kokkuvõtte. Nende meelest oli brauseri kasutuskogemus täiesti katki. Inimesed ei kasutanud Internetti enam lihtsalt kooli jaoks mõeldud teadusartiklitele juurdepääsuks, veeb oli suur koht, kus oli sisu, mida tarbida. Võib-olla oli Chrome'i suurim ainulaadne eelis juba varakult eraldi brauseri vahekaartide liivakasti kasutamine. Brauseri kokkujooksmine oli üsna tavaline nähtus, eriti Internet Exploreris. Liivakast tähendas, et kui üks vaheleht jooksis kokku, ei läinud kogu seanss sellega alla.
Tõepoolest, eraldi vahelehtede liivakasti loomine oli samm, mis ootas veebi tulevikku, kus rakendused asendaksid veebilehti kasutajate peamise tööriistana. Seda silmas pidades astus Google järgmise tohutu sammu brauseriruumi hõivamiseks – 2008. aasta septembris käivitati avatud lähtekoodiga Chromiumi projekt. Mitte ainult ei olnud avatud lähtekoodiga tol ajal moes, vaid äratas see ka arendajate huvi Chrome'i kui projekti vastu. Google teadis, et neil on vaja arendajaid, et kiirendada Chrome'i täiustamist ja luua oma tulevaste laienduste galerii jaoks.
2009: Chrome OS ja laiendused
2009. aastaks oli selge, et Chrome on suur asi. Sel suvel teatas Google, et nad loovad kogu Chrome'il põhineva operatsioonisüsteemi, mis kannab tabavalt nime "Chrome OS". Samal ajal hakkasid kasutajad üha enam Chrome'i kasutama. 2009. aasta juulis kasutas Google'i uut brauserit üle 30 miljoni inimese. 30-miljoniline kasutajabaas vähem kui aastaga on üsna uskumatu, kindlasti midagi sellist, mida brauserisõdades pole varem nähtud.
Kuigi Chrome OS ja kasvav kasutajaskond olid suured uudised, ei olnud need 2009. aasta suurim Chrome'i lugu. 2009. aasta detsembris käivitas Google laienduste galerii. Laiendused olid sel ajal revolutsioonilised. See oli suur pöördepunkt, kus Google lootis kasutajaid veenda, et rakendused on veebisirvimise tulevik. Laiendused meeldisid nii kasutajatele kui ka arendajatele. Veidi enam kui aasta pärast oli laienduste galeriis üle 10 000 laienduse ja teema. Kohandamine on väga isiklik asi ja inimesed võtsid omaks idee isikupärastada oma brauseri välimust ja funktsioone.
2009. aasta lõpus oli Chrome'i turuosa juba 5%. Kuigi see arv tundub väike, pidage meeles, et see oli täiesti uus toode, mis võitles väljakujunenud turul konkurentsi eest. Teemad ja laiendused ning Chrome'i uskumatu kiirus tänu liivakastile olid 2010. aastal valmis veelgi suuremaks kasuks.
2010: monetiseerimine ja Chrome'i veebipood
Kuna Chrome kasvas plahvatuslikult, oli Google'il aeg hakata edu raha teenima. 2010. aasta augustis hakkas Google arendajatelt nõudma 5 dollarit nende Chrome'i rakenduste avaldamise eest laienduste galeriis. See oli nii tuluvõimalus kui ka turvameede. 5-dollarine tasu võimaldas Google'il rakendada domeeni kinnitamist kõigi avaldamiseks esitatud uute rakenduste puhul.
Kogu aasta jooksul kasvas Chrome'i kasutajate arv kõigi aegade suurimaks. Kolmekordistades 2010. aasta jooksul 40 miljonilt 120 miljonile, ohustas Google õigustatult Microsofti brauseri turuosa esikohta. Võib-olla kõige huvitavam on see, et Microsoft ei teinud palju selleks, et hoida ära Chrome'i tõusu tippu. Uute platvormist sõltumatute funktsioonide lisamise asemel keskendus Microsoft Internet Explorer 9 sügavamale integreerimisele Windowsiga.
Kahjuks oli enamik neist Windowsi jaoks lisatud IE9 funktsioonidest Chrome'is juba olemas. Pole kahtlust, et kui Microsoft tooks 2010. aastal turule IE tõeliselt ümberkujundatud versiooni, oleks see Chrome'i tõusu 1. kohale vähemalt edasi lükanud.
2010. aasta lõpus käivitas Google Chrome'i veebipood. Erinevalt väiksemast laienduste galeriist oli see Chrome'i kasutajatele mõeldud rakenduste pood. Uued arendajad hüppasid pardale ja Chrome'ist sai kiiresti mitte ainult kiireim, vaid ka kõige mitmekülgsem brauser. Chrome'i veebipoe laiendused, pistikprogrammid ja teemad kujundasid seda, kuidas inimesed veebi kasutasid ja isegi seda, kuidas veebisisu monetiseeriti. Kuna reklaamiploki laiendused olid hõlpsasti saadaval, ei olnud traditsiooniline veebisisu reklaamidega raha teenimise meetod enam kasutatav. See avas Google'ile täiesti uued võimalused uuenduste tegemiseks oma teises võtmetegevuses – reklaamimises.
Chrome'i kasv oli püsikiiruse hoidja ja asjade tegemine teisiti kui kõik teised brauserid, kuid Google ei olnud endiselt rahul. Chrome'il oli aeg hankida mõned uued nipid, spetsiaalne riistvara ja uus värvikiht.
2011: uus logo, Chromebookid ja vahelehtede leht
Chrome'il oli algusest peale 3D-logo. 2011. aasta märtsiks näis see disain üsna vananenud. Apple alustas trendiga tuua iOS-i lamedad ikoonid ja Google ei tahtnud, et nende disain tunduks kohatu. Disaini muudatus oli üsna minimaalne, kuid üsna mõjuv. Säilitades sama värviskeemi, tasandas Google Chrome'i logo, et anda sellele moodsam välimus.
2011. aasta mais tõi Google turule Chromebookid. Kui netbookid olid 2011. aastal üsna populaarsed, siis idee kõvakettata sülearvutist oli üsna võõras. Chromebookid saaksid kõigi ülesannetega hakkama Chrome'i brauseri kaudu. Alguses peatus Chromebookide levik Apple'i iPadi turule toomisega. Õnneks said Chromebookid originaalseadmete tootjate järjekindluse ja Google'i näpunäidetega populaarseks, eriti haridussektoris.
Kuna Chrome OS töötab nüüd spetsiaalse riistvaraga, oli Google'il veel üks võimalus Chrome'i kui brauseri kasutajabaasi suurendamiseks. Järgmise kümnendi jooksul muutuvad Chromebookid eelarvearvutuste segmendis üldlevinud, nüüd töötavad mõlemad Androidi ja Linuxi rakendused.
2011. aasta lõpetuseks debüteeris Chrome veel ühe funktsiooni, mis oleks peagi kõigis brauserites standardne – uus vaheleht. Idee oli geniaalne, kuigi uskumatult lihtne. Kõigi sageli külastatavate Chrome'i lemmikrakenduste või -lehtede kogumine oli lihtsalt mõttekas. Kui inimesed õppisid uut vahelehe kohandama, muutis see veebi sirvimise lihtsamaks ja töö tegemise intuitiivsemaks.
2011. aasta lõpuks oli Chrome'i turuosa peaaegu 25%, mis on peaaegu võrdselt teisel kohal Firefoxiga. Viimase hüppe tegemiseks pidi Google Chrome'i mobiilseadmetesse tooma.
2012: Chrome tuleb Androidile ja iOS-ile
Tagantjärele on uskumatult üllatav, kui kaua see aega võttis Androidis käivitatav Chrome. Android sai ametlikuks operatsioonisüsteemiks 2008. aasta septembris, samal ajal debüteeris Chrome'i beetaversioon. Arvestades, et tegemist on mõlema Google'i toodetega, millel on sarnased sünnipäevad, oleks Chrome pidanud Androidis käivituma enne 2012. aastat. Mobiil oli aga just see platvorm, mida Google vajas esikoha hõivamiseks. Nad ei tahtnud seda segamini ajada.
2012. aasta veebruaris käivitati Chrome lõpuks Androidis. Miljonite Android-seadmetega oli see tohutu katalüsaator suure turuosa hõivamiseks ühe liigutusega. Vaid neli kuud hiljem käivitas Google Chrome'i iOS-i jaoks. Kuigi Safari oli iPhone'i kasutajate seas endiselt populaarsem, oli võimalus osa sellest kasutajabaasist hõivata tohutu. Sellest hetkest kulus veel vaid paar kuud, enne kui Google Microsofti lõplikult troonilt kukutas.
2012. aasta suve lõpus teatati, et Google on võtnud brauserite turuosa liidrikoha, Chrome'i kasutas 31% kasutajatest. Microsoft aitas kindlasti nende kadumist kiirendada, kuna ei teinud Internet Exploreri funktsioonidega tõeliselt uuendusi ajal, mil Chrome keskendus veebirakenduste tulevikule.
Google ei olnud veel valmis, kuid nad saavutasid selle, mille nad alguses seadsid – Chrome tappis Internet Exploreri ja muutis viisi, kuidas inimesed veebi kasutavad.