Xiph. Org Foundation on käivitanud Opus 1.2 helikodeki, mis toob reaalajas heli olulisi täiustusi. Siit saate teada, kuidas see muutus!
Xiph. Org Foundation teatas äsja oma Opuse helikodeki uusimast täiustusest koos nende väljalaskmisega libopus 1.2 kodeerija. Selle uusima täiustusega on Xiph. Org on suutnud muuta Opuse kasutatavaks täisriba stereoheli jaoks kiirusega vaid 32 kb/s, mis sobib hästi tulevase kasutustasuta heliga AV1 videoformaat WebM-i konteineris, et tuua aeglasematel ühendustel kvaliteetsem heli ja video.
Neile teist, kes pole vorminguga tuttavad, on Opus IETF-i standardne autoritasuvaba helikodek, mis tekkis Xiphi ühendamisel. Org Foundationi CELT-koodek ja Skype'i SILK-koodek, et luua üks autoritasuvaba vorming kogu kadudega heli jaoks. See oli loodud muutuvate bitikiirustega hästi skaleerima, nõudma äärmiselt madalat läbilaskevõimet ning olema võimalik kodeerida ja dekodeerida väga kasutatud vähe töötlemisvõimsust, mis kõik on videokonverentside, mobiilse voogesituse ja muu reaalajas heli jaoks kriitilise tähtsusega rakendusi. Viie aasta jooksul pärast Opuse standardiseerimist on see juba leidnud laialdast kasutuselevõttu kogu veebis, võttes kasutusele voogedastusteenused, IP-telefonid, meediapleierid ja muud.
Opus 1.2 toob endaga kaasa mõned olulisi parandusi nii muusika kui ka kõne kvaliteedi osas. Nagu eespool mainitud, on Opus nüüdseks jõudnud punkti, kus seda saab kasutada täisriba stereoheli vaid 32 kb/s, mis veel paar aastat tagasi arvati olevat saavutamatu. Libopus 1.2-ga kaasasolevad täiustused võimaldavad kasutada VBR-kodeeringut kiirusel 32 kb/s, mida varem välditi ebatäpne mulje, et see kahjustaks helikvaliteeti ülimadala bitikiirusega piirkondades, mida Opus suudab vältida.
[esitusloendi ids="179434,179437,179435,179436,179438,179514"]
Opus 1.2 viib ka kõne kvaliteedi tasemeni, kus seda saab kasutada täisribakõneks vaid 14 kb/s, võrreldes Opus 1.1 21 kb/s ja Opuse 29 kb/s 1.0. See on osaliselt tingitud Opuse hübriidrežiimi täiustustest, mis kasutab SILK-i sageduste jaoks alla 8 kHz ja CELT-i sageduste jaoks 8 kHz kuni 20 kHz. kHz. Libopus 1.2-s tehtud häälestus võimaldab sellel kasutada koos nii CELT-i kui ka SILK-i bitikiirusel kuni 16 kb/s, mis on pool varasemast 32-st. kb/s.
[playlist ids="179445,179447,179446,179448,179444,179443,179442,179518"]
Üks asi, mida on huvitav märkida, on see, et selle paranemise põhjuseks ei olnud ühtegi olulist muudatust. Kui Opus 1.1 täiustused tulenesid peamiselt väikesest valikust muudatustest, siis Opus 1.2 on iteratiivse arenduse ja paljude väiksemate muudatuste tulemus, mis tõi kaasa tohutu täiustuse.
Vaatamata nendele olulistele kvaliteeditäiustustele on kodeerija kallal töötamine viinud selleni, et Opus vajab veelgi vähem töötlemisvõimsust kui varem. Opus oli juba turuliider selle vähese töötlemisvõimsuse poolest, kuid libopuse 1.2 värskendus on viinud kodeeringud nii kaugele, et saate seda teha 128 kb/s täisriba stereomuusika dekodeerimine reaalajas vaid ~11 MHz töötlusvõimsusega Intel Haswelli protsessoril ujukomarežiimis (või ainult ~33 MHz ARM-i puhul Cortex-A53 fikseeritud punkti režiimis) ja 12 kb/s lairiba monokõne vaid ~2 MHz Intel Haswelli protsessoril ujukomarežiimis (või vaid ~6 MHz ARM Cortex-A53 puhul fikseeritud punkti režiim). Sarnaselt on enamiku olukordade jaoks vähenenud ka kodeerimisaeg, kusjuures mõned neist on äärmuslikumad pooleks (nt kodeerimise keerukus 5 128 kb/s täisriba stereomuusika Intel Haswelli protsessoril ujukomarežiimis, mis langes ~40 MHz-lt libopus 1.0 puhul libopuse korral vaid ~21 MHz-ni 1.2).
Opuse jätkuvat arendust koos libopus 1.2-ga on põnev näha ja loodetavasti näeme, et Opus hakkab aja möödudes omaks võtma. Autoritasuvabad koodekid on avatud ja koostalitlusvõimelise Interneti arendamiseks üliolulised. Need on ainsad koodekid, mida saab rakendada kõikides seadmetes, kuna patendiga koormatud kodekid puutuvad sageli kokku mitmesuguste probleemidega alates sisu levitajatest ja voogedastusteenustest, kes ei soovi maksta üüratuid litsentsitasusid, mida mõned nõuavad, kuni sageli avatud lähtekoodiga tarkvarani ei suuda tagada oma kasutajate nimel nõuetekohast litsentsimist või isegi tarkvara ei suuda seda täielikult integreerida ilma nende enda litsentse rikkumata tingimustele. Need probleemid patendiga koormatud koodekitega põhjustavad koostöö asemel killustumist, kuna erinevad rühmad loovad ja rakendavad oma koodekeid, et vältida litsentsitasusid ja mitmesuguseid muid probleeme, mida koormatud kodekid patenteerivad tuua. Selle tulemusena loovad rühmad oma koodekid, mis nõuavad konkreetseid brausereid, operatsioonisüsteeme ja/või kasutatav riistvara ja mis võivad suurel hulgal kasutajatel teatud kasutusvõimalusi täielikult blokeerida sisu. Ainus viis tõeliselt universaalse kodeki tekkimiseks on see, kui see on tasuta ja selle laialdane kasutuselevõtt vähesed kasutatavad kodekid on eluliselt olulised terve Interneti jaoks, kus kõigil kasutajatel on juurdepääs ükskõik millisele sisu. Avatud standardid on ainus viis tagada järjepidev kasutuskogemus kogu turul ja on fantastiline, kui autoritasu tasuta valik on samuti parim.