Mis on vektorgraafika?

Vektorgraafika on arvutigraafika kontseptsioon, mis määratleb pildi punktide kogumina, mis on ühendatud joonte ja kõveratega. Seda võrreldes rastergraafikaga, mis salvestab iga piksli väärtuse eraldi.

See kujunduskontseptsioon tähendab, et vektorpilte saab soovi korral üles ja alla skaleerida, ilma et kvaliteet langeks või faili suurus suureneks. Võrdluseks, rasterkujutiste suurendamine suurendab faili suurust ja põhjustab pikslite moodustumist, kuna arvuti peab ära arvama, mis väärtused uued pikslid peaksid olema.

Probleemid vektorgraafikaga

Nii palju kui see ka ei tunduks, et vektoril põhinevaid pilte tuleks eelistada rastripõhistele piltidele, ei ole see alati nii. Vektorkujutised on sageli hädas keeruliste stseenidega, näiteks fotodega. Sujuvaid pidevaid värvimuutusi on kujupõhises vormingus sisuliselt võimatu kopeerida ilma faili suurust oluliselt suurendamata võrreldes rasterpildiga. Näiteks rastervormingus foto teisendamine vektoripõhiseks pildiks võib faili suurust suurendada kümne ja saja korra vahel, samas on ka väga märgatav kvaliteedi langus ribade tõttu artefaktid.

Näpunäide: triibuline artefakt on ebatäiuslikkus pildil, mille puhul see, mis peaks olema sujuv värvide üleminek, on selle asemel ilmselgelt astmeline, mistõttu on nähtavad erinevad värviribad.

Kus on vektorgraafikast kasu?

Vektorgraafika on üldiselt kasulik lihtsamate piltide, näiteks logode puhul, kus on vähem keerulisi kujundeid ja peeneid detaile. Nendes kontekstides saab vektorgraafikat soovi korral üles ja alla skaleerida, ilma et kvaliteet halveneks. Näiteks saate kõveral nii palju sisse suumida, kui soovite, ja see on siiski sujuv ja terav, mitte ei muutu ilmselgelt sakilisteks või uduseks.

Kuigi vektoriseerimine ehk rastergraafika vektorvormingusse teisendamine toob kaasa palju probleeme, pole vastupidine tõsi. Vektorkujutiste rasterdamine on lihtne, kuna arvuti peab teisendamise ajal salvestama ainult iga piksli väärtused. Rasteriseerimisprotsess on vajalik ka vektorkujutiste kuvamiseks arvutiekraanidel, kuna monitorid koosnevad pikslite võrgustikest.