Alamvõrk on Interneti-ühendusega kohtvõrgu (LAN) segment Internetis eristatakse teistest segmentidest, kasutades toimingut (nimetatakse maskiks), mis sooritatakse võrgu IP-aadress. Alamvõrgud jagavad ühist IP-aadressi ülejäänud võrguga, millest nad eraldi asuvad, kuid nad võivad töötada iseseisvalt. Alamvõrk on virtuaalne üksus, mis tuvastatakse kontseptuaalselt adresseerimismetoodika abil ja see luuakse üldiselt kehtivuse kajastamiseks organisatsioonilised eristused, isegi kui organisatsiooniüksuse liikmed kasutavad kahte või enamat füüsiliselt erinevat osa võrku. Vt IP-aadress, LAN.
Technipages selgitab alamvõrku
Alamvõrk diagramm seoste kohta erineva suurusega süsteemidega erakordselt tohututest süsteemidest väiksemateni. Kuid isegi sellise korraldusega mõistsid nad, et isegi suures süsteemis peaks olema väiksemaid süsteeme, näiteks ettevõtte üks osakond (oletame, et raamatupidamine). See on koht, kus alamvõrk tuleb kasutusele ja see on produktiivse süsteemi käitamiseks ja üksikisikute seotuse hoidmiseks ülimalt vajalik. Alamvõrk annab süsteemijuhile võimaluse jagada süsteem "alamvõrkudeks" – sellisena võimaldab see süsteemiga liidestada rohkem inimesi ilma rohkem IP-aadresse saamata. IP-aadressi raamistiku koostamise hetkel olid süsteemid järjestatud klasside kaupa – A-, B-, C- ja D-klassid. Seal oli paar A-klassi süsteemi, kuid need olid tohutud ja suutsid teenindada suurt hulka hoste (süsteemiga seotud personaalarvuteid).
Alamvõrk oli alguses kindlalt seotud süsteemi asukohaklassiga, kuid see on aastate jooksul muutunud, kuna innovatsioon on võimaldanud alamvõrgutüüpide eristamiseks teistsugust lähenemist. Pidage meeles, et alamvõrk ei ole süsteemi nohikute jaoks hoolikalt spetsialiseerunud teema – kui uuendused ei saaks kiiresti aru saada. milline süsteem või alamkorraldus – millega olete seotud, ei edastaks see tõenäoliselt TEILE andmeid, mida TEIE selgesõnaliselt mainitud! See võib siiski süsteemi jõuda, kuid siis võib see teie arvutit avastada püüdes kaotada igasuguse suunataju.
Lõppkokkuvõttes ei olnud kõik alamvõrgud nii lihtsad, et süsteemihaldusseadmetel/programmeerimisel oleks mõtet. Õige näide: andmed võivad puudutada välismaailma baasi, mis on seotud tohutu A-klassi süsteemi hostarvutiga. See puudutaks baasi süsteemi "läbipääsus", kust teavet levitatakse, kuid selles organisatsioonis võib olla palju hostarvuteid. Kui aga eraldada tohutu süsteem väiksemateks – alamvõrkude ühendamine –, saaks teabe edastamine tõhusamalt edasi liikuda. Olgu kuidas on, enamgi veel, erinevate füüsiliste süsteemide tegemine suuremast süsteemist võimaldab ühendusel süsteemi võimeid ära kasutada.
Alamvõrgu levinud kasutusalad
- Ruuterite kasutamine omavaheliseks suhtlemiseks alamvõrgud on veel üks tehnoloogilise täiustamise vorm, kus on rohkem süsteeme, millel on vähem IP-aadresse.
- Alamvõrk on tuntud ka kui alamvõrk ja see lihtne tähendab IP-võrgu loogilist jagamist kaheks või enamaks võrguks.
- Arvutid või süsteemid, mis kuuluvad samasse alamvõrk neid töödeldakse identse bitirühmaga, mis on nende IP-aadressides kõige olulisem.
Alamvõrgu levinud väärkasutused
- Alamvõrk mõnikord muudab IP-aadressid palju rohkemaks kui ilma selleta. See paljastab IP-aadressid, selle asemel, et neid maskeerida.