Ubuntu ilmus sel päeval 19 aastat tagasi ja see avaldas muutuvale tööstusele suurt mõju.
Puuduvad Linux distributsioonid on tuntud sama hästi kui Ubuntu. Linuxi maailma suurim bränd, seal on inimesi, kes isegi ei tea, mis on Linux, kuid nad teavad, mis on Ubuntu, kui te seda neile mainite. Nii suur see on ja sellel päeval 19 aastat tagasi, okt. 20. aastal 2004 ilmus maailmale esimene Ubuntu distributsioon.
Ubuntu 4.10, nimega "Warty Warthog", oli Canonicali esimene Ubuntu väljalase ja põhineb Debianil. Oli isegi tasuta CD-de saatmisteenus nimega ShipIt, mida kasutajad said Ubuntu installimiseks kasutada. See teenus suleti 2012. aastal Ubuntu 11.04 väljalaskmisega, arvatavasti kulude tõttu, mis on seotud CD-de saatmisega "miljonitele" inimestele kogu maailmas. Canonicali asutas Mark Shuttleworth ja Ubuntu eesmärk oli muuta Linuxi kasutamine ja installimine kõigi jaoks lihtsaks.
Põhjus, miks ettevõte kasutas ka CD-sid, oli see, et 2000. aastate alguses ei olnud lairibaühendus loomulik. Te ei saanud eeldada, et inimesed saavad installimiseks Internetist alla laadida 500 MB ISO-faili. Lisaks sellele, et saate Canonicalile e-kirja saata, et teile CD saata, leiti neid sageli ka arvutiajakirjadest.
Ubuntu taga olev tähendus
Ubuntu pärineb vanast Zulu fraasist, mis tähendab sisuliselt seda, et inimene on ainult inimene teiste inimeste kaudu. See pärineb humanistlikust Nguni filosoofiast.
Mark Shuttleworth on aastate jooksul varem töötanud avatud lähtekoodiga kogukondades, pühendades 90ndatel aega Debiani arendamisele. Seejärel asutas ta Shuttleworthi fondi, mille eesmärk oli rahastada sotsiaalset innovatsiooni ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Lõpuks asutas ta Canonicali ja aasta hiljem 2005. aastal Ubuntu fondi.
Kus Ubuntu praegu on
Ubuntu on hoopis teises kohas kui 19 aastat tagasi, kuid see on paremuse poole. Ettevõtte töö ettevõtluses võimaldab neil võtta litsentsitasu suurte kalade eest tehnoloogiamaailm, mis omakorda maksab arenduse eest ja hoiab operatsioonisüsteemi normaalselt tasuta kasutajad. Saate selle allalaadimisel annetada, kuid see pole kohustuslik. See töötab ka põhimõtteliselt kõigega, isegi a odav sülearvuti sa võisid lamada.
Kui töötate üldse serveritega, siis on suur tõenäosus, et olete isegi Ubuntuga kokku puutunud. Enamik servereid, mida olen kasutanud, on olnud kas Ubuntu või CentOS, kuid valida on sadade Linuxi distributsioonide vahel.
Sellest hoolimata on selge, et ükski pole olnud nii mõjukas kui Ubuntu alates selle 19 aasta tagusest väljalaskmisest.