Eraldiseisev server on kliendi/serveri võrgu segment (hoolimata nimest), mis suudab säilitada oma autentimis- ja kasutajaarvestusteenuseid. See tähendab, et server saab päringuid autentida ja neile vastata ning tal on ka kontroll oma ressursside üle. Seda tüüpi serverid ei paku tavaliselt võrku sisselogimisteenust.
Technipages selgitab eraldiseisvat serverit
Eraldiseisvad serverid on mugavad väikeste võrkude jaoks, kuid mitte niivõrd suuremate võrkude jaoks, kus need võivad olla vastutustundlikud. Andmete hankimine võib kasutaja jaoks tähendada juurdepääsu rohkem kui ühele serverile, mis võib muutuda tüütuks ja võtta aina pikemat aega. Lisaks on kõik need serverid unikaalne sisenemispunkt häkkerite ja muude volitamata kasutajate võimalike rikkumiste jaoks. Turvalisuse erinevused võivad muuta üksikud serverid lihtsaks sihtmärgiks.
Suuremate võrkude jaoks on parem lahendus viia autoriseerimine üksikutelt serveritelt võrgu tasemele – see tähendab, et üksikud masinad ei ole konkreetsed sihtmärgid ja seega turvalisemad. Teave edastatakse ka oluliselt kiiremini – iga serveri autoriseerimise asemel autoriseerib kasutaja end ise üks kord ja siis saab küsida teavet mis tahes arvult sellesse süsteemi kuuluvatelt serveritelt – kiirem valik kui eraldiseisev server olla.
Täpsemalt Windowsi võrgu kontekstis loetakse eraldiseisvaks serveriks, mis ei ole võrgu osa ja mida muul viisil Windowsi domeen ei reguleeri. See on siiski vähem levinud kasutus – enamasti viitab see isevolitavale serverile.
Eraldiseisva serveri tavalised kasutusalad
- Eraldiseisvad serverid on ideaalne lahendus väga väikeste võrkude jaoks, kus pole üldse vaja palju servereid.
- Suuremates võrkudes pole eraldiseisvaid servereid vaja.
- Windowsi keskkonnas on eraldiseisev server server, mis ei kuulu Windowsi domeeni.
Eraldiseisva serveri levinud väärkasutused
- Eraldiseisev server on server, mis pole võrgus teistega ühendatud.