Apple on pikka aega püüdnud televisiooni üle võtta. Senised pingutused on olnud enamasti ebaõnnestunud. Ja nüüd on meil Apple'i uus telerirakendus, täisväärtuslik ja jõuline rakendus teie Apple TV ja isegi tavalise teleri juhtimiseks.
Apple hakkas esmakordselt näitama oma teleambitsioone Apple TV turuletoomisega 2006. aastal. Seade võimaldas kasutajatel sünkroonida kasti oma arvutitega, laadides oma meediumile ja ühendada kasti teleriga, et oma sisule juurde pääseda.
2010. aastal tutvustas Apple 2. põlvkonna Apple TV-d, mis juhatas sisse uue digibokside ajastu. Seade sünkrooniti teie iTunesi ja Netflixi kontodega Interneti kaudu ja võimaldas kasutajatel sisu hõlpsalt voogesitada.
Umbes sel ajal sai selgeks, et Apple'il on televiisoriga suuremad plaanid kui iTunes'i sisu kättesaadavaks tegemine. Steve Jobs lõpetab kuulsalt oma eluloo, rääkides oma soovist teler uuesti leiutada – projekti, mida Apple jätkas kaua pärast tema surma.
Nii asjaga tuttavate allikate kui ka Tim Cooki enda sõnul intervjuude käigus töötas Apple mitu aastat teleri kallal. Seade töötaks tõenäoliselt sarnaselt praeguse Apple TV kasti tarkvaraga, kuid sisaldab ka Apple'i ekraani.
Apple otsustas lõpuks mitmel põhjusel televiisori tegemisest loobuda. Üks põhjusi oli see, et Apple oli mures telerite hinna ja versiooniuuendusmäärade pärast. On ebatõenäoline, et klient uuendaks Apple'i televiisorit igal aastal või kahel aastal. Enamik tarbijaid ootaks kuni 5 aastat.
Teine põhjus oli see, et Apple'il oli raskusi telekava teise poole kokkusaamisega: sisu.
Apple alustas praeguse tvOS-i kallal töötamist mitu aastat tagasi. Eesmärk oli luua uus operatsioonisüsteem, mis sisaldaks täielikult töötavat App Store'i arendajatele ning uut Apple'i televisiooni tellimusteenust.
Apple'i kaabellevikonkurent oli oma aja kohta tõenäoliselt liiga ambitsioonikas. Apple pöördus kõigi Ameerika Ühendriikide suuremate sisutootjate – sealhulgas Fox, Disney, NBC, CBS ja teiste – poole ebatavalise pakkumisega. Praegu makstakse sisupakkujatele kindlat tasu selle eest, et nende sisu on kaabellevioperaatori kaudu saadaval, kusjuures igal aastal peetakse neid uuesti läbi. Apple soovis maksta kasutaja poolt, eristades tariife selle põhjal, kui palju Apple sisu hindas.
Teenus oleks käivitatud kindla hinnaga, umbes 35 dollarit kuus, ja oleks esitanud nii reaalajas kui ka tellitavat sisu. Kasutajad saaksid vaadata oma sisu sujuva rakenduse kaudu, mis seab sisu võrgus esikohale, sarnaselt Apple'i hiljuti tutvustatud telerirakendusega.
Sisupakkujad ei tahtnud mängida ja see viis Apple'i uue strateegiani "Televi tulevik on rakendused", pannes rõhku sisu jaoks Apple TV App Store'ile.
Tõde on aga see, et Apple arvab, et teleri tulevik on sisu, nagu näitab ettevõtte uus telerirakendus.
Uut telerirakendust võib pidada pigem uueks avaekraaniks kui rakenduseks. Käivitamisel tervitatakse teid kaunite kunstiteostega uusimast sisust, mida olete vaadanud. Saate otsida ja leida muud sisu ning isegi avastada uut sisu. Teenused on vaevu mainitud ja pealkirjal klõpsamine lükkab teid otse videosse, hägustab piire rakenduse ja televisiooni vahel.
Lisaks käivitab Apple peagi ühe sisselogimise funktsiooni, mis võimaldab kasutajatel oma kaabellevioperaatorisse sisse logida Apple TV seadete kaudu ja pääseb automaatselt juurde kogu nende kaudu saadaolevale sisule tellimus.
Kõik see on suur tehing: Apple üritab rakendusi maha matta ja asendada need lihtsalt sisuga.
Siiski on mõned suured luksumised. Teleri poole pealt pole Apple veel Netflixiga kokkuleppele jõudnud, kuigi sosistatakse, et see on silmapiiril.
Ühekordne sisselogimine töötab aga vaid käputäie väiksemate sisuoperaatoritega USA-s ega toeta Comcasti, Time Warner Cable'i ega hartat. Tõenäoliselt see niipea ei muutu, kuna kaabellevioperaatorid ei soovi Apple'ile kontrolli üle anda.
Apple soovib telerit häirida, kuid teler pole häireteks valmis. Kui Apple läks iTunes'i kokku panemiseks plaadifirmade juurde, oli tööstus segaduses. Piraatmuusika lendas vasakule ja paremale ning plaadifirmadel polnud midagi kaotada, andes Steve Jobsile võimaluse asju parandada.
Kaabel ei sure veel. Kuigi Netflix, Hulu ja teised on kindlasti mõlki teinud, pole kaabellevioperaatorid ja sisupakkujad veel peaaegu valmis kontrolli alla andma ja ohtu tunnistama.
Viie aasta pärast võivad asjad muutuda. Kaablikasutajate arv ei suurene ja teenuste, nagu Netflix, arv kasvab jätkuvalt.
Kaablitööstuse revolutsioon ei ole veel valmis, kuid lõpuks on see valmis – ja kui see juhtub, seisab Apple seal, valmis, koos täieliku süsteemiga, mis on valmis.
Binyamin on Apple'ist ja tehnoloogiasektorist tervikuna kirjutanud üle viie aasta.
Tema tööd on kajastatud Forbes, MacWorld, Giga, MacLife, ja veel.
Lisaks on Goldman Apple'i seadmetele keskenduva tarkvaraarendusettevõtte BZG asutaja.